Andreas Karu

Andreas sündis 27. novembril 2006, 4,1 kilose ja 51 cm suure vägilasena. Kodus ootasid teda pikisilmi kolm vanemat õde ja kogu suguvõsa. 7 aastat sai ta olla pesamuna rollis, kuid siis sündis talle pisike õde, kelle ta oleks iga kell pisikese venna vastu välja vahetanud.

Andu, nagu kõik teda kutsusid, sündis ning kasvas Kärus. Esimesed kaheksa klassi käis ta Käru Põhikoolis ning viimast klassi juba Türi Põhikoolis. Käru koolist sai ta omale sõbrad kogu oma eluks. Sõbrad, kes olid alati tähtsamad kui õppimine. Isegi 8 aastat rahvatantsu tuli ainult koos sõpradega. Viimaseks klassiks Türile kooli minna ta ei peljanud. Tal oli seal juba palju sõpru ees ning võiks isegi öelda, et ta ootas sinna minekut. Türil koolis sai ta hakkama väga hästi. Läbi sai ta nii laste kui õpetajatega.

Nagu ütles Türi Põhikooli huvijuht, siis Andu lemmik küsimus oli alati ‘’Aga kas sa teadsid et…?’’. Nii alustas ta tihtipeale nende tunde ning vahel sai isegi tema põnevate faktide põhjal terve tunni ette valmistada.

Esimese asjana tekkis tal huvi autode ja masinate vastu. Mida aeg edasi seda suuremaks läksid ka masinad ja autod. Alustas ta mudelautode korjamisega ning lõpetas juba oma autoga garaazis. Sinna vahele mahuvad kõik suure lärmi ja kiirusega erinevad masinad. Algselt ehitas ta koos isaga üles ziguli ning sealt edasi läksid nad juba üle Andu enda BMW -le. Viimased 2 aastat võistles ta isegi jääradadel ning seda jäävad meenutama võidetud auhinnad ning uhked postitused. Kui autodega tegelemisest aega üle jäi, siis meeldis talle tegeleda fotograafia ning püssi laskmisega. Neid tegevusi segasid alailma tema poolt väljavalitud tüdrukud … ning ega neid vähe polnud.

Andreas oli lõbus 16 aastane noormees, kes oma naeru ja rõõmsa olekuga alati, ükskõik kuhu ta läks, kõik särama pani. Ta oli kõige soojema südamega poiss, keda võisid tunda. Ta oli alati positiivne ja naeratas. Ei vingunud kunagi. Seadis oma heaolu alati teiste omast tahapoole. Elas igasse seltskonda vabalt sisse, ning sõprade leidmine polnud kunagi raske.